koordinaadid: 59° 26′ 13,2″ N, 24° 44′ 43,1″ E

Tallinna raekoda on hoone Tallinna vanalinnas, Eestis ja kogu Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See rajati 13. sajandil ning on vanim säilinud raekoda Põhja-Euroopas.
Hoone asub kunagise turuväljaku, praeguse Raekoja platsi lõunaküljel. Raekoja juurde suunduvad Kullassepa tänav, Dunkri tänav ja Vanaturu kael ning selle taga asub lühike Raekoja tänav. Raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks.
Raekoja hoone pikkus on 36,8 meetrit, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit ning (torni) kõrgus maapinnast 64 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega; keldrit ja esimese korruse ruume (kunagist veinikeldrit ja kaubasaali) katavad neljatahulistele piilaritele toetuvad lihtsad ümarkaarsed servjoonvõlvid.
Raekoda oli keskaegse Tallinna all-linna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone. Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; mõnikord kasutati seda ka teatriruumina. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani, aga raekoda on tänaseni linnavalitsuse esindushoone. Raekoda võtab külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina. Tallinna vanalinna koosseisus kuulub Tallinna raekoda alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus 1322. aastal consistorium'ina, millel oli tolle aja kohta lausa hiiglaslik kaubaladu (cellarium civitatis). Nendest laoruumidest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. 1364. aastal on seda nimetatud mängumajaks (teatrum), 1372 raekojaks (rathus).
Raekoda püstitati omaaegse turuplatsi juurde. Osa esimese raekoja müüridest on säilinud tänapäevase raekoja idaosas. 1370. aastatel sai ta ümberehituse tulemusel praeguse pikkuse. 1374. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille pööningut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid.
2005. aastal sai Tallinna raekoda Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali.