koordinaadid: 59° 26′ 45″ N, 25° 7′ 27″ E

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on neitsi Maarjale pühitsetud luterlik kirik Jõelähtme vallas Harju maakonnas. Kirik on gooti stiilis ja omandanud mitmes ümberehituses traditsioonilise "kolmikhüppelise" silueti. Kirikut kasutab Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus.
Esimene puust kirik oli Jõelähtmel juba 1220. aastatel ning arvatavasti oli see ehitatud esimeste kirikute seas Harju- ja Virumaal. Kirjalikes allikates on Jõelähtme neitsi Maarjale pühitsetud kirikut esmamainitud 1241. aastal.
Taani kuninga käsul läänistati Jõelähtme kirik keskajal Tallinna toomkirikule. Oletatavasti just sellega seoses ehitati kiriku lääneseina müüritrepp, mida mööda pääses turvalisele valitsejarõdule.
Algkiriku eripäraks oli veel ka haritorni ebasümmeetriline asetus katuseviilu suhtes. Põhjakülje poole nihutatud torn lubas portaali kaitseks ehitatud ärkelkantslit segamata vinnata laepealsele laokiriku kauba- ja viljakotte. Nii on Jõelähtme kirik täitnud alul ka kindluse ja kaubakiriku ülesandeid.
Algselt võis Jõelähtme kirikul olla kolm torni: eelmainitule lisaks kaks veel kirde- ja kagunurgas.
Kolmelööviliseks võlviti Jõelähtme kirik alles 14. sajandi teisel poolel, 15. sajandil lisandus pikihoonest kitsam kooriruum. Sel ajal lõhuti arvatavasti ka kaks vana torni.
Ehituste käigus on lammutatud algselt hoone põhjaküljel olnud käärkamber ja lõunaküljel olnud sandikoda.
1878. aastal toimunud, arhitekt Friedrich Modi kavandatud, remondi järel muutus kiriku ilme palju. Aknad ehitati kõrgeks ja valgusavad raiuti esimest korda ka põhjaseina. Gooti stiilis piilarid faasiti kaheksatahuliseks, võlvid varustati uusgootilike roide- ja konsoolivormidega ja laiendati võidukaart. Paepõrand kaeti laudpõrandaga, pingistik uuendati.
1910. aasta 2. septembri tulekahjus hävisid kiriku torn ja katus. Tulekahjule järgnes uue, tänini püsinud massiivtorni ehitamine (uusgooti projekti järgi 1911.–1912. aastal, arhitekt F. Modi). Torni iseloomustavad nurkadest diagonaalselt eenduvad astmelised tugipiilarid, mis lõpevad miniatuurse tornikese ja neid ühendava frontooniga. Torn pühitseti 4. novembril 1912.
1890. aastast pärineb altarimaal "Kristus ristil" (Theodor Albert Sprengel; Tobias Heintze raamistuses)