koordinaadid: 59° 30' 18.0" N 25° 11' 28.7 "E

Kunagi asusid siin kabel ja kalmistu. Kabeli rajamise aeg ei ole täpselt teada. Tõenäliselt hävis see Põhjasõjas. Pärimuse järgi põletati kabel koos küla elanikega. Aga siinne koht oli kohalikele ilmselt väga püha, sest vanale kabeliasemele rajati uus väike pühakoda. Toonastele võimudele vanade usukommete viljelemine siiski ei meeldinud ja kabel likvideeriti 19. sajandi teisel poolel.
Selle paiga kohta räägitakse mitmeid legende ja lugusid. Näiteks juhtuvat teinekord, et tundmatu naisehääl ei luba siin pikemalt istuda.
1376. aasta paiku andsid kolm rootsi soost meest Rohuneeme külast Vadstena kloostris Rootsimaal tunnistuse siin juhtunud imeteo kohta. Nimelt toonud tuul mehed Kaberla randa, mida võib samastada praeguse Kaberneeme lahega. Kohalikud paganatest eestlased võtsid mehed kinni, sidusid kivid kaela ja tahtsid nad ära uputada. Nood hüüdsid appi ema Birgittat ega uppunud mitte, ehk küll röövlid neid mitut moodi surmata püüdsid. Säherdust imet nähes lasksid vaenajad neil minna. Nüüd pöördusid rootslased taas püha Birgitta poole – ja näe, nende laevuke kanti kui ime väel rannast merele, nõnda et nad eluga kodusadamasse jõudsid.
Kaberlas sündinud ime lisati Birgitta imetegude nimekirja, mille alusel 7. oktoobril 1391. aastal kuulutas paavst Bonifatius IX Rooma Peetri kirikus Birgitta pühakuks.
Kas see ime oligi siia kabeli püstitamise põhjuseks, ei ole teada. Ent tunnetagem seda, istudes viivuks pingile ja pöörates pilgu mere taustal seisvale ristile.