koordinaadid: 59° 30' 45.7" N 25° 57' 21.6" E

Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Palmse mõisa on mainitud juba keskajal, mil Taani kuningas Valdemar II kinkis maa-alad tsistertslaste Tallinna Püha Mihkli nunnakloostri valdusse.1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu. Uus omanik teenis selle tehinguga 7000 vana Riia marka vaheltkasu. Alates 1522. aastast läks Palmse mõis perekond Metztackenite omandisse, kui Bertram Junge selle oma väimehele, Dietrich Metztackenile, müüs. Viimase nimest on tuletatud ka kunagine nimevariant – Metsataguse. Seejärel omandas mõisa tema poeg Marcus Metztacken. Marcus Metstackenist (Metstake) on teada, et ta teenis Liivi sõja ajal kuni 1572. aastani hertsog Magnust, kuid läks siis üle Rootsi kuninga teenistusse ning sai 1576. aastal surma Vigala linnuses püssirohukeldri plahvatusel. Temalt päris mõisa tema poeg Arend Metztacken, kes 1607. aastal mõisa saabudes ei leidnud eest ühtegi tervet hoonet. Arend alustas mõisa taastamist pärast Altmargi rahu sõlmimist 1629. aastal. Samal aastal valiti ta Eestimaa rüütelkonna peameheks ning aastail 1631–1649 oli ta maanõunik. Ta oli ka Rootsi kuninga Gustav Adolfi ja kuninganna Kristiina soosik. Arend Metztacken korraldas ülemaalist postiteenuse sisseseadmist ja sõjas laastatud kirikute taastamist. Lühikest aega oli mõis eelmise mõisniku vennapoja Reinhold Metztackeni valduses, kuid tema suri 1657. aastal katku. Arend Dietrich Metztacken (1646–1676) päris mõisa alaealisena. Ta veetis suurema osa ajast mõisast eemal, rännates Euroopas. Aastail 1662–1668 reisis Arend Dietrich Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Pärast tagasipöördumist kihlus ta Gerdraut Elisabeth Wrangeliga, kuid lahkus enne pulmi Eestimaalt ning viibis aastail 1671–1675 Hollandis, kus osales Kolmandas Inglise-Hollandi sõjas (1672–1674) ja sellega haakunud Prantsuse-Hollandi sõjas (1672–1678). Ta osales paljudes lahingutes ning näitas end neis heast küljest nii Gröningeni piiramisel kui ka Coevordeni kaitsmisel. Skåne sõja (1675–1679) puhkemisel kutsuti ta Rootsi tagasi ning sai seal armeesse astudes jalaväe ooberstleitnandi auastme. Võitluses taanlastega Landskrona piiramisel sai ta 30. juulil 1676 surma täpsusküti lasust pähe ning maeti 19. veebruaril 1677 Tallinna. Temaga lõppes Metztackenite meesliin.
Praeguse härrastemaja rajamist alustas Gustav Christian von der Pahlen 1697. aastal Jakob Staël von Holsteini jooniste järgi. Sümmeetrilise põhiplaaniga kahekorruseline kivihoone sarnanes oma palladionistliku üldlahendusega väga nii Maardu kui ka Aa mõisa härrastemajaga.
1703. aastal rüüstasid Põhjasõjas mõisasüdame Vene väed.
Pärast sõda asus mõisat taastama Arend Diedrich von der Pahlen, kes oli välismaal veedetud aastail õppinud ka arhitektuuri. Peahoone taastati 1730. aastaks. 1731. aastaks ehitati Ilumäe kabel, 1734 valmis viljaait, 1736 viinaköök, 1737 hobusetall, 1738 hakati rajama iluaeda, 1743 Oruveski jne.
Hans von der Pahleni valitsemisajal asendati senine puithoonestus kivihoonetega.
1782–1785 ehitati peahoone arhitekt Johann Caspar Mohri jooniste järgi ümber, millega sai hoone oma praeguse ilme. 19. sajand sajandi keskpaigaks valmis veel mitu kõrvalhoonet ja oma praeguse ulatuse sai ka park (Palmse park). 1870. aastatel valmis Palmse mõisa palmimaja. Sajandi lõpukümneil lisandus mõisaansamblisse vaid üksikuid ehitisi (uus viinavabrik, kasvuhooned) ning viimasena valmis 1914. aastal härjatall.
27. aprillil 1934 lubas Vabariigi Valitsus Põllutööministeeriumil Palmse mõisa härrastemaja Kaitseliidule tasuta kasutamiseks üle anda.
Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud mõisaansambleid Eestis. Ennistustööd algasid 1972, kui mõisakompleks siirdus Lahemaa rahvuspargi omandusse.