koordinaadid: 59° 26′ 19″ N, 24° 47′ 15″ E

Kadrioru park on park Tallinnas Kadriorus. See piirneb loodes Tallinna lahe ja kagus Lasnamäe linnaosaga.
Park rajati koos Kadrioru lossiga 18. sajandi alguses. Nüüdisajal tegutseb lossis Kadrioru kunstimuuseum ning Kadrioru pargis asub ka Kumu kunstimuuseum. Lossi juures asub ka Kadrioru administratiivhoone.
Monumentidest asuvad pargis näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument, Amandus Adamsoni monument ja Russalka mälestussammas.
Kadrioru park koos Kadrioru lossiga rajati 18. sajandi alguses, kui Peeter I ostis 1714. aastal Drentelnide suguvõsale suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. 1718. aastal mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru slobodaa, pargist edela poole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva Weizenbergi tänava kohal) asus nii nimetatud vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusele alles 1740. aastatel.
18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi palee parki raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinna 1804. aastal, misjärel anti Eestimaa kubernerile korraldus korrastada loss ning tänapäeva Koidula tänava äärde ehitati lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde muuseum, kuid aja jooksul jäi loss jälle keisriperekonna tähelepanuta.
1921. aastast asus Kadrioru lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses.
1936. aastal asus pargis neli oravate ja tihaste einelat.
Park võeti kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. aasta määrusega nr 218.
2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum: Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.